Ajakirja põhimõtted
Res Musica ilmub avatud ligipääsuga (open access) ega võta avaldamistasu. Artiklid avaldatakse Creative Commons litsentsi CC BY-NC-ND 3.0 alusel. Veebiväljaandega samal ajal ilmub paberväljaanne.
Res Musica toimetus lähtub teadusajakirjanduse headest tavadest ning eeldab nende järgimist ka retsensentidelt ja autoritelt.
PUBLITSEERIMISEETIKA ALUSED JA AKADEEMILISE VÄÄRKÄITUMISE ENNETAMISE PÕHISÄTTED
Res Musica toimetus järgib Committee on Publication Ethics (COPE) kirjastamiseetika printsiipe ja Tartu Ülikooli head teadustava.
Koostaja/toimetaja kohustused:
Ausus ja objektiivsus
Avaldamiseks esitatud käsikirju hinnatakse nende intellektuaalse sisu põhjal, vaatamata autori(te) rassile, soole, seksuaalsele orientatsioonile, usulistele tõekspidamistele, etnilisele päritolule, kodakondsusele või poliitilisele filosoofiale.
Konfidentsiaalsus
Toimetus ei avalikusta avaldamiseks esitatud käsikirja kohta mingit informatsiooni kellelegi teisele peale antud käsikirja autori, eelretsensentide, võimalike retsenseerijate, toimetuskolleegiumi liikmete ja kirjastaja, juhul, kui see osutub asjakohaseks.
Teadustulemuste teatavaks saamine ja huvide konfliktid
Avaldamiseks esitatud käsikirjas ilmnevaid publitseerimata andmeid ja materjale ei tohi koostaja/toimetaja kasutada omaenese teadustöö tarbeks ilma autori(te) sõnaselge kirjaliku nõusolekuta.
Kirjastamisotsused
Toimetuskolleegiumi liikmete seast roteeruvalt valitud konkreetse väljaande koostaja (toimetaja) vastutab otsuse eest, millised avaldamiseks esitatud artiklid peaks avaldatama. Iga väljaande koostaja juhindub ajakirja toimetuskolleegiumi kirjastamispoliitikast ning legaalsetest nõuetest, mis puudutavad laimu, autoriõiguste rikkumist ja loomevargust. Koostajad taunivad üleastumist teadustöö headest tavadest. Sellekohase otsuse langetamisel võib väljaande koostaja nõu pidada toimetuskolleegiumi või eelretsensentidega.
Res Musica laseb kõik artiklid topeltanonüümselt läbi vaadata kahel antud teemal/valdkonnas pädeval retsensendil. Artikkel võetakse vastu kahe positiivse retsensiooni korral. Sõltuvalt retsensentide hinnangust on autoritel võimalus või kohustus tekst vastavalt retsensentide kommentaaridele ümber töötada. Vajadusel saadetakse tekst veel kord retsensentidele. Seejärel teeb toimetus lõpliku otsuse artikli avaldamise kohta. Toimetuse liikmete artiklite retsenseerimisprotseduuri viivad läbi vastavalt teised toimetuseliikmed, tagamaks vajaliku anonüümsuse ja objektiivsuse.
Retsensentide kohustused:
Panus avaldamisotsustesse
Retsenseerimine on numbri koostajale ja/või peatoimetajale abiks avaldamisotsuse langetamisel. Toimetuse vahendusel võib sellest samuti abi olla autorile käsikirja parendamiseks.
Asjakohasus ja õigeaegsus
Kui ajakirja poolt valitud retsensent peab end käsikirja retsenseerimiseks mittekvalifitseerituks või teab, et ei saa retsensiooni õigeaegselt valmis, tuleb tal peatoimetajat sellest kohe teavitada, et ajakirjal jääks võimalus kontakteeruda teiste võimalike retsenseerijatega.
Konfidentsiaalsus
Iga retsenseerimiseks saadud käsikirja tuleb käsitleda konfidentsiaalse dokumendina, mida ei tohi näidata kellelegi ega arutada kellegi teisega peale peatoimetaja poolt autoriseeritud isikute.
Objektiivsusstandardid
Retsenseerida tuleb objektiivselt. Autori pihta suunatud isiklik kriitika on lubamatu. Retsensendid peavad väljendama oma vaateid selgelt ja toestama neid asjakohaste väidetega.
Allikatele viitamine
Retsensendid peavad suutma tuvastada need teemakohased publikatsioonid, millele autor(id) pole oma tekstis viidanud. Retsensendi iga väidet mingi eelnevalt juba avalikustatud tähelepaneku, tuletuse või argumendi kohta peab saatma korrektne asjakohane viide. Juhul kui retsensendile on teada mõni teine varem publitseeritud tekst, millega märkimisväärselt sarnaneb või kattub retsenseeritav käsikiri, peab ta sellele juhtima koostaja tähelepanu.
Teadustulemuste teatavaks saamine ja huvide konfliktid
Retsenseerijana tagab teadlane retsenseerimise kvaliteedi, erapooletuse ja endale teatavaks saanud teadustulemuste konfidentsiaalsuse. Retsenseerimise käigus retsensendile teatavaks saanud priviligeeritud informatsiooni või ideid ei tohi kasutada omakasu eesmärgil. Retsensendid peaksid loobuma nende käsikirjade retsenseerimisest, mille autorite ja/või nendega seotud organisatsioonidega seoses on neil konkurentsist, koostööst või muudest erahuvidest või suhetest tulenev huvide konflikt.
Autorite kohustused:
Teadustöö tulemuste esitamise standardid
Oma teadustöö tulemusi publitseerides peavad autorid esitama täpse ülevaate tehtud tööst. Selleks protokollitakse võimalikult täpselt andmete kogumist ja analüüsimist. Samuti tuleb esitada objektiivne arutlus uurimuse tähtsusest. Autor ei võltsi andmeid, ei täienda puudulikku andmestikku omal algatusel ega mõtle andmeid välja. Autor tagab andmete kogumise läbipaistvuse ja täpsuse, võimaldades andmete kvaliteeti kontrollida ja nende kogumist korrata seal, kus võimalik. Samuti tagab autor võimalikult laialdase ligipääsu kogutud uurimisandmetele, kaaludes, millised on põhjendatud ligipääsupiirangud kogutud andmetele, võttes arvesse nii isikuandmete kaitse vajadust, uuritavatele antud lubadusi kui ka teadushuvi. Autor on andmete kasutamisel kriitiline, ei tee nende alusel meelevaldseid järeldusi, ei anna alusetuid hinnanguid ega esita näiteid kallutatult või valikuliselt. Petturlikud või teadlikult mittetäpsed väited osutavad ebaeetilisele teaduskäitumisele ning on lubamatud.
Originaalsus ja loomevargus
Autorid peavad kinnitama, et nende töö on originaalne. Kui nad on kasutanud teiste autorite töid ja/või sõnu, peaved need olema korrektselt tsiteeritud ja viidatud.
Mitmekordne, üleliigne või samaaegne publitseerimine
Autor väldib samade tulemuste põhjendamatult korduvat publitseerimist ega esita sama artiklit korraga mitmele ajakirjale retsenseerimiseks. Ühe ja sama käsikirja samaaegne esitamine mitmele ajakirjale tähendab ebaeetilist käitumist ja on taunitav.
Allikatele viitamine
Teiste autorite töödele tuleb alati korrektselt viidata. Samuti peavad autorid viitama publikatsioonidele, mis on avaldanud mõju nende teadustöö iseloomule ja tulemuste kujunemisele.
Autorlus
Autori(te)na nimetatakse teadlasi, kes on uurimistöösse piisavalt panustanud. Autorsuse määramise kriteeriumid on järgmised: [1] oluline panus uurimistöö kontseptsiooni või uurimiskavandi väljatöötamisse või andmete analüüsi või tõlgendamisse, [2] mustandi loomine või selle täiendamine olulise intellektuaalse panusega ning [3] nõusolek vastutada töö kõikide aspektide eest ja tagada, et kõik küsimused töö mistatahes osa täpsuse ja terviklikkuse kohta vaadatakse läbi ning lahendatakse asjakohaselt. Autorsus tuleb omistada kõigile, kes on kõigi loetletud kriteeriumide alusel uurimistöösse panustanud. Teised uurimisprojektis osalenud teadlased, kes küll on andnud olulise panuse töösse, kuid ei vasta kõikidele loetletud kriteeriumitele, tuleb ära märkida “Tänusõnade” rubriigis. Iga autor peab tagama, et käsikirja autorite nimistus on ära toodud kõik asjakohased, s.t. ülaltoodud definitsioonile vastavad autorid, ja mitte ükski asjakohatu autor, ning et kõik asjakohased autorid on heaks kiitnud publikatsiooni lõpliku versiooni ning nõustunud selle esitamisega publitseerimiseks.
Huvide konflikti avalikustamine
Autorid peavad avaldamiseks esitatud käsikirjas avalikustama kõik finantsilised või muud olulised huvikonfliktid, mis on võinud avaldada mõju antud teadustöö tulemustele või nende tõlgendamisele. Teadustulemuste avaldamisel tuleb märkida kõik antud teadustööd rahastanud allikad.
Põhimõttelised vead publitseeritud tekstides
Kui autor tuvastab oma publitseeritud töös olulise vea või ebatäpsuse, on tema kohus kohe teavitada ajakirja peatoimetajat või kirjastajat ning teha nendega koostööd käsikirja tagasivõtmise või asjakohase “vigade paranduse” avaldamise asjus.