Res Musica

Arhiiv

Res Musica 9 (2017)

(Urve Lippusele (1950–2015) pühendatud number, koost. Jaan Ross)

13. mail 2015 lahkus meie seast ootamatult ja traagiliselt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse osakonna professor, üks Eesti silmapaistvamaid muusikateadlasi Urve Lippus. Tema oli ka aastaraamatu Res Musica peatoimetaja. 23. aprillil 2016 leidis Heino Elleri nimelises muusikakoolis aset Eesti Muusikateaduse Seltsi iga-aastane Tartu päev, mis oli pühendatud Urve Lippuse mälestusele. Käesolev Res Musica number keskendub 2016. aasta Tartu päeval peetud ettekannetele.

Sisukord →

Res Musica 8 (2016)

(etnomusikoloogia, koost. Žanna Pärtlas)

Res Musica kaheksas number on pühendatud etnomusikoloogia uurimisvaldkonnale. Seekord on tegemist artiklitega, mis põhinevad 19.–20. septembril 2014 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimunud rahvusvahelise seminari teemadel. Seminari korraldas mitmehäälsuse probleemidele keskenduv uurimisrühm ICTM (International Council for Traditional Music) Study Group on Multipart Music ning selle teemaks oli „Mitmehäälne muusika: teoreetilised lähenemised terminoloogiale” („Multipart Music: theoretical approaches on the terminology”).

Lae alla →

Res Musica 7 (2015)

(muusikateooria, koost. Kerri Kotta)

Res Musica seitsmenda numbri teemaks on muusikaline vorm, mis mitmeplaanilise nähtusena on teose muusikalise struktuuri üks raskemini tõlgendatavaid aspekte. Kuna vorm moodustub muusikas paljude, kuid erinevat laadi elementide koosmõju tulemusena, tekib alati küsimus vormilise struktuuri peamistest mõjutajatest. Kas mingi vaadeldava üksuse vormiline tähendus tuleneb mainitud üksuse asukohast teose ajalises tervikstruktuuris,
nagu väidab funktsionaalne vormiteooria, või hoopis mainitud üksuse suhtest etalonstruktuuriga, nagu väidab
näiteks dialoogilise vormi teooria?

Lae alla →

Res Musica 6 (2014)

(muusikalugu, koost. Toomas Siitan)

Aastaraamat Res Musica jõuab oma kuuenda numbriga muusikateaduse erinevate uurimisvaldkondade rotatsioonis taas muusikaloo juurde, millest ta 2009. aastal alustas. Valdkond on viimastel aastakümnetel kõikjal läbi teinud põhimõttelisi muutusi, millega on eesti uurijad suutnud ka sammu pidada, muusikaloo metodoloogia üle on siin alates 1995. aastast arutletud mitmetel kõrge tasemega konverentsidel, kus me oleme muu hulgas paremini mõistnud, kuivõrd on „väikestel” ajalugudel mõndagi öelda ka laiemas kontekstis. Käesoleva kogumiku artiklite valiku kujundas suurel määral hetkel käigusolevate uurimistööde seis, samas dokumenteerib see köide ühtlasi praeguste aktiivsemate kirjutajate mõttesuundade mitmekesist buketti.

Lae alla →

Res Musica 5 (2013)

(muusikateater, koost. Kristel Pappel)

Seekordne Res Musica aastaraamat on mitmes mõttes eriline. Kõigepealt ilmub esmakordselt eesti keeles kogumik, milles kõik artiklid on pühendatud ühele või teisele muusikateatri uurimise aspektile. Esindatud on ajalugu, lavastuse või etenduse analüüsid Eesti ja rahvusvaheliste näidetega minevikust ning lõpuks ka publiku-uurimus. Artiklites otsitakse muusika ja teatri ühisosa ning teisalt ka metoodikat, kuidas seda tulemuslikult uurida. Kogumiku teine iseärasus on, et see on valminud koostöös Tartu Ülikooli kirjanduse ja teatriteaduse osakonnaga.

Lae alla →

Res Musica 4 (2012)

(etnomusikoloogia, koost. Žanna Pärtlas)

Aastaraamatu Res Musica neljas number sisaldab töid etnomusikoloogia valdkonnast. Artiklite autorite hulgas on nii eesti selle ala uurijaid kui ka kolleege Lätist, Leedust ja Venemaalt. Seoses viimase asjaoluga on Res Musica seekordne number kakskeelne – Eestist autorite artiklid on eesti keeles ingliskeelsete resümeedega ja välisautorite artiklid inglise keeles eestikeelsete resümeedega.

Lae alla →

Res Musica 3 (2011)

(muusikateooria, koost. Kerri Kotta)

Res Musica kolmas number põhineb 2010. aasta 15.–17. oktoobrini Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias peetud kuuenda rahvusvahelise muusikateooria konverentsi valitud ettekannetel. Konverentsi üldteemaks oli muusika hierarhiline analüüs, konkreetsemalt Schenkeri analüüsimeetod.

Lae alla →

Res Musica 2 (2010)

(muusikateaduse (post)doktorantide artiklid, koost. Jaan Ross)

Res Musica teise numbri autoriteks on eesti noorema põlve muusikateadlased – praegused doktoriõppe üliõpilased või doktorantuuri äsja lõpetanud.

Lae alla →

Res Musica 1 (2009)

(muusikalugu, koost. Urve Lippus)

Aastaraamatu esimene väljaanne sisaldab muusikaloo-teemalisi uurimusi. Selle artiklivaliku algtõukeks oli 2007. aastal Tartu Ülikooli Raamatukogus toimunud konverents „Ülikooli muusikadirektori amet 200” ja keskseks teemaks muusikaelu või muusika uurimine Läänemere maade ülikoolides 19. sajandil. Lisatud on mõned selle teemaga haakuvad üldisemad artiklid.

Lae alla →