Res Musica

Res Musica 1 (2009)

Tagasi arhiivi →

Saateks koostajalt

Aastaraamatu esimene väljaanne sisaldab muusikaloo-teemalisi uurimusi. Selle artiklivaliku algtõukeks oli 2007. aastal Tartu Ülikooli Raamatukogus toimunud konverents „Ülikooli muusikadirektori amet 200” ja keskseks teemaks muusikaelu või muusika uurimine Läänemere maade ülikoolides 19. sajandil. Lisatud on mõned selle teemaga haakuvad üldisemad artiklid.

Aastaraamat Res musica tahab olla eesti muusikateadlaste jaoks kõige laiemaks foorumiks, milles avaldatakse artikleid kõigist muusika uurimisega seotud valdkondadest ja võimalikult rahvusvahelise autorkonna poolt. Ajakirja eesmärgiks on arendada eestikeelset muusikateaduslikku diskursust, kuid selle kõrval ka seostada seda nii meie enda kui väliskolleegide võõrkeelse diskursusega, mis sõltuvalt keele valikust sageli orienteerub erinevatele mõtlemis- ja kirjutamistraditsioonidele. Seega on eesmärgiks ka sünteesida praegu domineerivat ingliskeelset diskursust nii saksakeelse kui 20. sajandil Baltikumis tugevalt esindatud venekeelse muusikateaduse traditsioonidega. Planeeritud on avaldada nii üksikuid artikleid kui terviklikke numbreid eelkõige eesti keeles, kuid selle kõrval sõltuvalt teemast ka inglise ja saksa keeles, igal juhul aga ulatuslike tõlgitud resümeedega. Peale uurimuslike artiklite sisaldab aastaraamat arvustuste ja muusikateadusliku elu kroonika rubriigi.

Aastaraamatu väljaandjateks on EMTA muusikateaduse osakond ja Eesti Muusikateaduse Selts. Kõik artiklid retsenseeritakse enne ilmumist vastavalt teemale akadeemilises uurimistöös osalevate muusikateadlaste poolt ning nii kaastööde kui retsensentide leidmisel toetab toimetust rahvusvaheline kolleegium. Viimasel kahel aastakümnel on eesti keele oskus rahvusvahelise uurijaskonna hulgas laienenud, nii et ka eestikeelsetele artiklitele on võimalik saada tagasisidet kaugemalt. Samas kavatseb toimetus kasutada võimalust tõlkida ühe köite kaastööd kas eesti või võõrkeelde, kui artiklivalik moodustab temaatilise terviku ja võiks adresseerida spetsiifilisemat lugejaskonda (nagu näiteks eesti kultuuriavalikkus laiemalt; või mõnel teisel juhul näiteks rahvusvaheline teatud teema uurijaskond).

Urve Lippus

Ava täispikalt →

Sulge →