Arhiiv
(popmuusika ja subkultuurid; koost. Brigitta Davidjants)
Popmuusika ja subkultuuride uuringud ei asu kaasaegses muusikateaduses ammu enam äärealal. Võõrad ei ole popmuusika ja subkultuurid ka Res Musica veergudele (vt. nt. Res Musica 10, 2018). Käesolevas numbris pakuvad autorid neile teemadele avarat vaadet, kombineerides mitmel juhul ka teadlase pilku n.-ö. praktiku omaga. Nad jälgivad nähtusi, millest osa kuulub otseselt popmuusika alla, mõni jääb küll popist väljapoole, kuid on selgitatav subkultuursuse mõiste kaudu. Seda tehes näitavad autorid muusika seoseid laiemate ühiskondlike teemadega, nagu soorollid, identiteediloome, aktivism või vaimne tervis. Kokkuvõttes näeme, kuidas sageli marginaalsena tunduvad kultuuriväljundid võivad esitada olulisi ühiskondlikke väljakutseid ja algatada muutusi.
Lae alla →(Jaan Ross 65; muusikapsühholoogia, Adorno, muusikalugu; koost. Marju Raju)
Käesoleval ajakirjanumbril on mitu peategelast: hiljuti 65. sünnipäeva tähistanud Eesti Muusika- ja
Teatriakadeemia muusikateaduse emeriitprofessor, akadeemik Jaan Ross (s. 1957), sotsioloog ja muusikafilosoof Theodor W. Adorno (1903–1969) ja Aeg.
(muusikalugu - Arvo Pärt; koost. Toomas Siitan)
Res Musica 14. number on pühendatud Arvo Pärdile. Seitse nende kaante vahel ilmuvat artiklit on sündinud tänu 2010. aastal helilooja perekonna poolt Laulasmaal asutatud isikuarhiivile ja infokeskusele, mille tõelise potentsiaali avas 2018. aasta oktoobris avatud unikaalse arhitektuuriga hoone. Arvo Pärdi Keskus loodi kohtumispaigaks teadlastele ja kõigile muusikahuvilistele, kes on huvitatud helilooja loomingulisest pärandist ja seda kujundanud mõttemaailmast, mis ulatub kaugele üle helikunsti piiride. Männimetsa vaikus loob seal ideaalse keskkonna kohtumiseks muusikaga ning pakub mõtteruumi loometööks, uurimiseks ja arutlemiseks.
Lae alla →(muusikateooria; koost. Kerri Kotta)
Käesoleva 13. numbriga tähistab Res Musica Ludwig van Beethoveni 250. sünniaastapäeva. Number sisaldab viit inglis- ja ühte eestikeelset uurimust, mis keskenduvad helilooja teostele või nendega mõnel muul viisil seotud teemadele.
Lae alla →(etnomusikoloogia, muusikalugu; koost. Žanna Pärtlas, Anu Schaper)
Teist korda Res Musica ajaloos on ühte numbrisse koondatud kaks erinevat muusikateaduslikku valdkonda – etnomusikoloogia ja muusikalugu (kaks aastat tagasi jagasid Res Musica 10. numbrit loomeuurimuse ja popmuusika teemad). Käesoleva väljaande kõigis artikliplokkides on olemas temaatilised seosed; selle numbri kõiki artikleid ühendab aga keskendumine Läänemere regioonile ning suhteliselt vähem uuritud teemadele.
Lae alla →(muusikalugu; koost. Anu Kõlar)
Eesti ühel väljapaistvamal muusikaloolasel, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professoril, Haapsalu vanamuusikafestivali kunstilisel juhil ja dirigendil, publitsistil ja muusikaelu suunajal Toomas Siitanil täitus 7. veebruaril 2018 kuuskümmend aastaringi. Sellele tähtpäevale oli paar kuud hiljem pühendatud Eesti Muusikateaduse Seltsi kevadine Tartu päev. 14. aprillil Rahvusarhiivis toimunud konverentsil kuulati kümmet ettekannet eesti, saksa ja inglise keeles, mille teemade ring oli sama lai ja mitmekesine nagu Siitani uurimis- ja tegevushaaregi. Res Musica 11. numbri jaoks vormistasid kaheksa esinejat oma ettekanded artikliteks, mis moodustavad seekordse aastaraamatu põhisisu.
Lae alla →(popmuusika, loomeuurimus; koost. Kristel Pappel, Hannaliisa Uusma)
Res Musica kümnendas numbris on peateemaks popmuusika ja loomepõhine uurimistöö. Mitmed autorid analüüsivad muusika ja muusikute kaudu ka sooaspekti. Aastaraamatu kaante vahel käsitletakse neid valdkondi esmakordselt.
Lae alla →(Urve Lippusele (1950–2015) pühendatud number; koost. Jaan Ross)
13. mail 2015 lahkus meie seast ootamatult ja traagiliselt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse osakonna professor, üks Eesti silmapaistvamaid muusikateadlasi Urve Lippus. Tema oli ka aastaraamatu Res Musica peatoimetaja. 23. aprillil 2016 leidis Heino Elleri nimelises muusikakoolis aset Eesti Muusikateaduse Seltsi iga-aastane Tartu päev, mis oli pühendatud Urve Lippuse mälestusele. Käesolev Res Musica number keskendub 2016. aasta Tartu päeval peetud ettekannetele.
Lae alla →(etnomusikoloogia; koost. Žanna Pärtlas)
Res Musica kaheksas number on pühendatud etnomusikoloogia uurimisvaldkonnale. Seekord on tegemist artiklitega, mis põhinevad 19.–20. septembril 2014 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimunud rahvusvahelise seminari teemadel. Seminari korraldas mitmehäälsuse probleemidele keskenduv uurimisrühm ICTM (International Council for Traditional Music) Study Group on Multipart Music ning selle teemaks oli „Mitmehäälne muusika: teoreetilised lähenemised terminoloogiale” („Multipart Music: theoretical approaches on the terminology”).
Lae alla →(muusikateooria; koost. Kerri Kotta)
Res Musica seitsmes number põhineb 2014. aasta 8.–11. jaanuarini Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Pärnu Keskraamatukogus peetud seitsmenda rahvusvahelise muusikateooria konverentsi valitud ettekannetel. Konverentsi teemaks oli muusikaline vorm, mis mitmeplaanilise nähtusena on teose muusikalise struktuuri üks raskemini tõlgendatavaid aspekte. Kuna vorm moodustub muusikas paljude, kuid erinevat laadi elementide koosmõju tulemusena, tekib alati küsimus vormilise struktuuri peamistest mõjutajatest. Kas mingi vaadeldava üksuse vormiline tähendus tuleneb mainitud üksuse asukohast teose ajalises tervikstruktuuris,
nagu väidab funktsionaalne vormiteooria, või hoopis mainitud üksuse suhtest etalonstruktuuriga, nagu väidab
näiteks dialoogilise vormi teooria?
(muusikalugu; koost. Toomas Siitan)
Aastaraamat Res Musica jõuab oma kuuenda numbriga muusikateaduse erinevate uurimisvaldkondade rotatsioonis taas muusikaloo juurde, millest ta 2009. aastal alustas. Valdkond on viimastel aastakümnetel kõikjal läbi teinud põhimõttelisi muutusi, millega on eesti uurijad suutnud ka sammu pidada, muusikaloo metodoloogia üle on siin alates 1995. aastast arutletud mitmetel kõrge tasemega konverentsidel, kus me oleme muu hulgas paremini mõistnud, kuivõrd on „väikestel” ajalugudel mõndagi öelda ka laiemas kontekstis. Käesoleva kogumiku artiklite valiku kujundas suurel määral hetkel käigusolevate uurimistööde seis, samas dokumenteerib see köide ühtlasi praeguste aktiivsemate kirjutajate mõttesuundade mitmekesist buketti.
Lae alla →(muusikateater; koost. Kristel Pappel)
Seekordne Res Musica aastaraamat on mitmes mõttes eriline. Kõigepealt ilmub esmakordselt eesti keeles kogumik, milles kõik artiklid on pühendatud ühele või teisele muusikateatri uurimise aspektile. Esindatud on ajalugu, lavastuse või etenduse analüüsid Eesti ja rahvusvaheliste näidetega minevikust ning lõpuks ka publiku-uurimus. Artiklites otsitakse muusika ja teatri ühisosa ning teisalt ka metoodikat, kuidas seda tulemuslikult uurida. Kogumiku teine iseärasus on, et see on valminud koostöös Tartu Ülikooli kirjanduse ja teatriteaduse osakonnaga.
Lae alla →(etnomusikoloogia; koost. Žanna Pärtlas)
Aastaraamatu Res Musica neljas number sisaldab töid etnomusikoloogia valdkonnast. Artiklite autorite hulgas on nii eesti selle ala uurijaid kui ka kolleege Lätist, Leedust ja Venemaalt. Seoses viimase asjaoluga on Res Musica seekordne number kakskeelne – Eestist autorite artiklid on eesti keeles ingliskeelsete resümeedega ja välisautorite artiklid inglise keeles eestikeelsete resümeedega.
Lae alla →(muusikateooria; koost. Kerri Kotta)
Res Musica kolmas number põhineb 2010. aasta 15.–17. oktoobrini Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias peetud kuuenda rahvusvahelise muusikateooria konverentsi valitud ettekannetel. Konverentsi üldteemaks oli muusika hierarhiline analüüs, konkreetsemalt Schenkeri analüüsimeetod.
Lae alla →(muusikateaduse (post)doktorantide artiklid; koost. Jaan Ross)
Res Musica teise numbri autoriteks on eesti noorema põlve muusikateadlased – praegused doktoriõppe üliõpilased või doktorantuuri äsja lõpetanud.
Lae alla →(muusikalugu; koost. Urve Lippus)
Aastaraamatu esimene väljaanne sisaldab muusikaloo-teemalisi uurimusi. Selle artiklivaliku algtõukeks oli 2007. aastal Tartu Ülikooli Raamatukogus toimunud konverents „Ülikooli muusikadirektori amet 200” ja keskseks teemaks muusikaelu või muusika uurimine Läänemere maade ülikoolides 19. sajandil. Lisatud on mõned selle teemaga haakuvad üldisemad artiklid.
Lae alla →