Res Musica 2 (2010)
Saateks
Res Musica teise numbri autoriteks on eesti noorema põlve muusikateadlased – praegused doktoriõppe üliõpilased või doktorantuuri äsja lõpetanud.
Kaire Maimets-Volt kaitses oma väitekirja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse osakonnas 2009. aasta kevadel Arvo Pärdi filmimuusika teemal (juhendajaks allakirjutanu) ning Anu Kõlar samas kohas aasta hiljem, teemaks Cyrillus Kreegi elu ja looming (juhendaja professor Urve Lippus). Anust pisut varem kaitses Eerik Jõks doktoriväitekirja gregooriuse laulust Yorki Ülikooli muusika osakonnas Inglismaal (juhendaja dr. Nicky Losseff). Gerhard Lock ja Marju Raju õpivad praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse osakonna doktorantuuris ning nende juhendajateks on vastavalt dr. Kerri Kotta ning allakirjutanu. Gerhardi teaduslikud huvid paiknevad muusikateooria ja muusikapsühholoogia piirimail. Loomult interdistsiplinaarne on ka Marju uurimistöö, kes püüab rakendada oma seniseid teadmisi nii muusikateaduse kui ka psühholoogia erialal läbitud magistriõppes. Tiiu Ernits kirjutab doktoritööd Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias muusikapedagoogika erialal. Tema peagi valmiva väitekirja teemaks on baltisaksa koolilaulikud aastatel1800–1940 ja nende võimalikud mõjud Eesti muusikakasvatusele ning juhendajateks professorAiri Liimets ning dr. Maris Kirme. Brigitta Davidjants (juhendaja dr. Katrin Dean) töötab väitekirja kallal Tallinna Ülikooli koosseisus olevas Eesti Humanitaarinstituudis kultuuride uuringute erialal, keskendudes armeenia muusikakultuuri enesemääratlusele ja seda mõjutavatele teguritele.
Aastaraamatu kõik kaastööd on enne avaldamist retsenseeritud igaüks kahe tunnustatud uurija poolt, nii sõltumatult ja anonüümselt, kui seda Eesti tingimustes on võimalik teha. Tänan Res Musica toimetuse kolleegiumi nimel kõiki retsensente nähtud vaeva eest, mis aastaraamatu selle köite kvaliteeti on aidanud tõsta. Loodetavasti ei häiri kogumiku temaatiline kirevus lugejat, vaid pigem osutab nende probleemide mitmekesisusele, mille lahendamisega meie muusikateaduses praegu tegeldakse.
Jaan Ross
Ava täispikalt →
Sulge →
Sisukord:
Saateks koostajalt
(Jaan Ross)
___
ARTIKLID
Brigitta Davidjants
Armeenia enesekolonisatsioon muusikas Vene impeeriumi ja Nõukogude Liidu (kultuuri)poliitika tagajärjel
Tiiu Ernits
Laulmisõpetusest 1873. aasta eestikeelsetes koolmeistri käsiraamatutes Preisi kasvatusteaduse kontekstis
Gerhard Lock
Muusikalist pinget mõjutavad tegurid ja nende tajumine Erkki-Sven Tüüri teoses „Oxymoron”
Kaire Maimets-Volt
Vahendades „Üht”: Arvo Pärdi tintinnabuli-muusika tähendusväljast
___
ARVUSTUSED
Urve Lippus
Kes oli Fredrik Pacius?
Fredrik Pacius. Musiken som hemland. Kotimaana musiikki. Redaktör/toimittanut Seija Lappalainen, Helsingfors/Helsinki: Svenska Litteratursällskapet i Finland, 2009, 224 s.
Anu Kõlar, Cyrillus Kreek ja Eesti muusikaelu. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Väitekirjad 5, Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2009, 276 lk.
Kaire Maimets-Volt, Mediating the ‘idea of One’: Arvo Pärt’s pre-existing music in film. Estonian Academy of Music and Theatre Dissertations 4, Tallinn: Estonian Academy of Music and Theatre, 2009, 237 pp.
___
KROONIKA
Muusikateadusliku elu kroonikat 2009/2010
(Anu Paulus)